Elektronide seadistamine

Elektronide konfiguratsioon kirjutatakse, määrates kõik aatomi või iooni elektronid nende orbitaalidel või energia alamtasanditel.

Tuletage meelde, et on 7 energiataset: 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7. Ja igal neist on omakorda kuni 4 energia alamtaset, mida nimetatakse s, p , d ja f.

Seega sisaldab tase 1 ainult alamtasemeid s; tase 2 sisaldab syp alamtasemeid; tase 3 sisaldab alamtasemeid s, p ja d; ja tasemed 4 kuni 7 sisaldavad alamtasemeid s, p, d ja f.

Elektronide konfiguratsioon

. elektronide konfiguratsioon elementidest näitab viisi, kuidas elektronid on järjestatud erinevatel energiatasemetel, mida nimetatakse orbiitideks, või lihtsalt, see käivitab viisi, kuidas elektronid jaotuvad ümber oma aatomi tuuma.

Elektronide jaotuse arvutamiseks erinevatel energiatasemetel võtab elektronide konfiguratsioon võrdluseks kvantarvud või kasutab neid lihtsalt jaotamiseks. Need numbrid võimaldavad meil kirjeldada elektronide või üksiku elektroni energiatasemeid, samuti kirjeldavad nad orbitaalide kuju, mida ta tajub elektronide jaotuses ruumis.

Elemendi konfiguratsioonitabel

Enim konsulteeritud elemendid!

Elektronkonfiguratsioon, mida nimetatakse ka Elektronide jaotus Is perioodiline kohandaminemuutub viisiks, kuidas elektronid suudavad end struktureerida, organiseerida ja suhelda aatomi sees, järgides elektronkestade mudelit, kus süsteemi kõik lainefunktsioonid väljenduvad aatomi kujul.

Tänu elektronkonfiguratsioonile on võimalik määrata aatomite keemilisest punktist kombineerimise omadusi, tänu sellele on teada sellele vastav koht perioodilisuse tabelis. See konfiguratsioon näitab iga elektroni järjestust erinevatel energiatasemetel ehk orbiitidel või näitab lihtsalt nende jaotust ümber aatomi tuuma.

Miks on elektronide konfiguratsioon oluline?

Iseenesest näitab elektronide konfiguratsioon positsiooni, mille iga elektron tuumaümbrises hõivab, tuvastades seega selle energiataseme ja orbiidi tüübi. The elektronide konfiguratsioon See sõltub keemilise elemendi tüübist, mida soovite uurida.

Mida kaugemal on elektron tuumast, seda kõrgem on see energiatase. Kui elektronid on samal energiatasemel, nimetatakse seda taset energiaorbitaalideks. Kõigi elementide elektronide konfiguratsiooni saate kontrollida selle õppeteksti kohal olevast tabelist.

Elementide elektronkonfiguratsioonis kasutatakse ka elemendi aatomnumbrit, mis saadakse perioodilisuse tabeli kaudu. Selle väärtusliku teema üksikasjalikuks uurimiseks on vaja teada, mis on elektron.

See tuvastamine toimub tänu neljale kvantarvule, mis igal elektronil on, nimelt:

• magnetiline kvantarv: näitab orbitaali orientatsiooni, millel elektron asub.
• peamine kvantarv: see on energiatase, milles elektron asub.
• Spinnkvantarv: viitab elektroni spinnile.
• Asimuut- ehk sekundaarne kvantarv: see on orbiit, millel elektron asub.

Elektronide konfigureerimise eesmärgid.

Elektronkonfiguratsiooni põhieesmärk on selgitada aatomite järjekorda ja energiajaotust, eelkõige iga energiataseme ja alamtaseme jaotust.

Elektronide konfiguratsiooni tüübid.

• Vaikekonfiguratsioon.  See elektronide konfiguratsioon saavutatakse tänu diagonaalide tabelile, siin täidetakse orbitaalid nii, nagu need ilmuvad, ja järgides alati tabeli diagonaale, alustades alati 1-st.
• Laiendatud konfiguratsioon. Tänu sellele konfiguratsioonile on aatomi kõik elektronid kujutatud nooltega, mis tähistavad igaühe spinni. Sel juhul toimub täitmine Hundi maksimaalse kordsuse reeglit ja Pauli välistamispõhimõtet arvestades.
• kondenseeritud konfiguratsioon. Kõik tasemed, mis standardkonfiguratsioonis täis saavad, on esindatud väärisgaasiga, kus on vastavus gaasi aatomnumbri ja lõpptaseme täitnud elektronide arvu vahel. Need väärisgaasid on: He, Ar, Ne, Kr, Rn ja Xe.
• Poollaiendatud konfiguratsioon. See on segu laiendatud konfiguratsiooni ja kondenseeritud konfiguratsiooni vahel. Selles on esindatud ainult viimase energiataseme elektronid.

Põhipunktid aatomi elektronkonfiguratsiooni kirjutamiseks.

• Peate teadma aatomis olevate elektronide arvu, selleks peate teadma ainult selle aatomnumbrit, kuna see on võrdne elektronide arvuga.
• Asetage elektronid igale energiatasemele, alustades lähimast.
• Austage iga taseme maksimaalset võimsust.

Elemendi elektronkonfiguratsiooni saamise sammud

Esimene asi, mida tuleb teada, on uuritava elemendi aatomnumber, mis on tähistatud suure tähega Z. Selle numbri võib leida perioodilisuse tabelist, mis vastab prootonite koguarvule, mis selle elemendi igal aatomil on. .

Sel juhul on perioodilisuse tabeli aatomnumber alati näidatud ülemises parempoolses kastis, näiteks vesiniku puhul on selle kasti ülemises osas vaadeldav number 1, samas kui selle aatommass või masico number on see, mis asub ülemises osas, kuid vasakul küljel.

Selle aatomarvu kasutamine määrab selle konfiguratsiooni kvantarvude ja elektronide vastava jaotuse abil orbiidil

Siin on mõned näited elementide konfiguratsioonist.

• Vesinik, selle aatomarv on 1, st Z=1, seega Z=1:1s^a .
• Kaalium, selle aatomnumber on 19, seega Z=19: 1s^nendest2s^nendest2P⁶3s^nendest3p⁶4s^nendest3d^kümme4p^a.

Elektronide levik.

See vastab iga elektroni jaotusele aatomi orbitaalidel ja alamtasanditel. Siin juhib nende elementide elektronide konfiguratsiooni Moelleri diagramm.

Iga elemendi elektronide jaotuse määramiseks tuleb diagonaalselt kirjutada ainult tähised, alustades ülalt alla ja paremalt vasakule.

Elementide klassifitseerimine elektronide konfiguratsiooni järgi.

Kõik keemilised elemendid on jagatud nelja rühma, need on:

• väärisgaasid. Nad lõpetasid oma elektronide orbiidi kaheksa elektroniga, arvestamata He-d, millel on kaks elektroni.
• üleminekuelemendid. Nende kaks viimast orbiiti on pooleli.
• Sisemised üleminekuelemendid. Nende kolm viimast orbiiti on pooleli.
• esinduslik element. Neil on mittetäielik välimine orbiit.

Elementide ja ühenditega töötamine

Tänu elementide elektronkonfiguratsioonile on võimalik teada aatomite orbiidil olevate elektronide arvu, mis muutub väga kasulikuks ioonsete kovalentsete sidemete loomisel ja valentselektronide teadmisel, viimane vastab elektronide arvule. et teatud elemendi aatom on oma viimasel orbiidil või kestal.

Elementide tihedus

Kõigil ainetel on mass ja ruumala, kuid erinevate ainete mass on erinev.